Wɔhiɔ ŋwɛitsu ko mli
Nina Orange
Kenneth Boyowa Okitikpi

Gbɔmɛi hiɔ shiai sɔrɔtoi babaoo amli. Mɛi komɛi hiɔ shĩai ni yɔɔ ŋwɛi shɔɔŋ lɛ amli. Mɛi krokomɛi hu hiɔ tsũi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ amli.

Tsuji ni kwɔlɔ baanyɛ afee nɔ ni tsũi babaoo ni ama yɛ amɛhe lɛ baanyɛ ahi mli. Wolo nɛɛ wieɔ ŋwɛi tsũ ko ni tsũi babaoo yɔɔ mli lɛ maa he.

1

Mishelle kɛ Catherine ji nyɛmimɛi yei. Shwɛ fioo ni Mishelle baagbe sukuu naa. Catherine yɛ enaagbee afi ni yɔɔ shishijee sukuu lɛ mli.

Nyɛmimɛi yei lɛ kɛ amɛfɔlɔi kɛ amɛnaa hiɔ shi yɛ tsũ kwɔ ko mli yɛ Nairobi. Amɛsumɔɔ ni amɛhi maŋ lɛ nɔ shɔŋŋ, tamɔ okpoi ni yɔɔ tso ni kwɔ fe fɛɛ lɛ mli.

2

Weku lɛ tsu ji yibɔi nyɔnmai enyɔ kɛ enyɔ (22) ni yɔɔ nwɛitsu lɛ mli. Amɛkɛ tsɔne ni kwɔɔ tsu (loo lifti) ni yaa amɛshia.

Catherine kaneɔ shikpɔŋ lɛ nɔ be mli ni amɛyaa ŋwɛi kɛbaa shi lɛ. Esumɔɔ ni efee kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔ gbi ko. Mishelle sumɔ ni efee tsɔne he nilelɔ ni ema ŋwɛi tsũi wuji.

3

Catherine bi akɛ, "Ani wɔtsu lɛ ji tsu ni kwɔ fe fɛɛ yɛ Afrika?"

Mishelle ha hetoo akɛ, "Daabi, nɛkɛ tsu nɛɛ kɛlɛ ji aaafee mitai oha kɛ nyɔŋmai enyɔ enumɔ (126). Tsu ni kwɔ fe fɛɛ yɛ Afrika lɛ fe mitai 393 fioo. Tsu ni kwɔ fe fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ miihe ashɛ mitai 830!"

"Wow! Te efeɔ tɛŋŋ ni tsũi ni kwɔlɔ tamɔ nɛkɛ damɔ shi?" Catherine susuɔ he.

4

"Titri lɛ, afee ŋwɛi tsũi fɛɛ yɛ gbɛ kome nɔ. Tsumaa nibii titrii enyɔ lɛ ji dade kɛ kɔnkrit."

Atswaa ŋwɛi tsũ ko shikpɔŋ kɛ shikpɔŋ, ni akɛ dade ŋtayaa jeɔ shishi, ni akɛ kɔnkrit woɔ ŋtayaa lɛ he. Nakai nibii ni akɛto he lɛ mli wa waa ni ehiɔ shi be kakadaŋŋ," Mishelle ha hetoo.

5

Bɔni afee ni tsumaa nitsulɔi lɛ ama tsũ ko ni kwɔ waa lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ amɛtsa bu ko ni mli kwɔ waa kɛha tsũ lɛ shishitoo.

Taakɛ bɔ ni tso kakadaŋŋ hiɛ shishifãi wuji ni mli kwɔ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ ŋwɛi tsũ ko hu aná shishitoo ni ma shi shiŋŋ yɛ tɛsaa ko nɔ. Bei komɛi lɛ, tɛsaa lɛ boteɔ shikpɔŋ lɛ mli shɔŋŋ.

6

No sɛɛ lɛ, nitsulɔi feɔ tsu lɛ he mfoniri. Amɛkɛ dade kukuji kakadaji maa tsũ lɛ.

Dade ni akɛfee tsɔne lɛ haa anyɛɔ amaa tsu ni kwɔ. Dade baanyɛ atere muji babaoo.

Dade ni akɛfee tsũ lɛ ji nɔ titri ni yɔɔ tsu lɛ mli, tamɔ gbɔmɔ wu.

7

Dade hu baanyɛ afee nɔ ni anyɛɔ atsakeɔ. No tsɔɔ akɛ tsu ko baanyɛ atswa fioo (eyɛ mli akɛ ewa akɛ aaana enɛ moŋ).

Kɛji kɔɔyɔɔ ni naa wa, loo shikpɔŋhosomɔ ko ba lɛ, dade ni yɔɔ mli lɛ haa tsu ko shwieɔ shi fioo.

Dade feɔ hewalɛ ni nyɛɔ etsakeɔ ehe lɛ shishitoo.

8

Tsumaa nibii titrii krokomɛi lɛ ji kɔnkrit. Kɔnkrit ji nibii tamɔ ŋã, simɛnti, kɛ nu ni akɛfutu mli. Nitsulɔi futuɔ kɔnkrit koni amɛfee nu ni mli edɔ, ni amɛshwieɔ amɛwoɔ fremji ni bɔleɔ dade tsũ lɛ he lɛ amli.

Kɛ́ kɔnkrit lɛ shwie shi lɛ, ebafeɔ nɔ ni wa, tamɔ tɛ. Enɛ haa tsu lɛ shikpɔŋ kɛ gbogboi feɔ.

9

Nitsulɔi ma ŋwɛi tsũ ko kɛyaa ŋwɛi, shikpɔŋ kɛ shikpɔŋ. Esa akɛ shishigbɛ tsũi lɛ aŋmɛ muji babaoo sɛɛ. Kɔnkrit baanyɛ afi nakai nɔnyɛɛ lɛ sɛɛ, ni eha tsu lɛ mli awa ni ehi shi shiŋŋ.

Kɔnkrit lɛ ji nɔ ko ni bɔleɔ dade lɛ he, ni ebuɔ dade lɛ he kɛjɛɔ nu kɛ kɔɔyɔɔ he. (Nu kɛ kɔɔyɔɔ haa dade shwieɔ shi.)

10

Atswaa tsɔnei ni akɛwoɔ tsɔne mli lɛ hu yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Kɛ́ agbe dade kɛ kɔnkrit tsũ lɛ naa lɛ, nitsulɔi lɛ kɛ samfɛji woɔ mli. Kɛkɛ lɛ, amɛkɛ ŋwɛitsu kɛ gbogboi fataa he ni amɛgbeɔ shikpɔŋ lɛ nɔ.

Tsu lɛ he miihia ni akɛ srawa hewalɛ awo mli kɛ paipii ni akɛwoɔ nu kɛ hetsemɔ mli.

11

Yɛ naagbee lɛ, nitsulɔi lɛ kɛ kanei, shinaai, adekai, kɛ nibii krokomɛi ni akɛhiɔ shi kɛ nitsumɔ woɔ tsũ ko ni kwɔ waa mli.

Mishelle kɛɛ, "Maji wuji babaoo amli he ko miiho. Tsuji ni kwɔlɔ kɛ he ko tsuɔ nii jogbaŋŋ. Kɛ́ miji tsɔne he nilelɔ lɛ, maye mabua ni ama ŋwɛi tsũ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ!"

12
You are free to download, copy, translate or adapt this story and use the illustrations as long as you attribute in the following way:
Wɔhiɔ ŋwɛitsu ko mli
Author - Nina Orange, Ursula Nafula
Translation - Evans Korletey-Tene
Illustration - Kenneth Boyowa Okitikpi
Language - Ga
Level - Read aloud